1. Füüsilisest isikust ettevõtja
2. Välisettevõtete filiaalid
3. Aktsiaselts
4. Täisühing

Välisettevõtted, kes soovivad alustada tegevust Norra turul peavad enne tegevuse alustamist registreerima oma ettevõtte Norra äriregistris. Lihtsaimaks vormiks seda teha on luua kas tütarettevõte Norras või Eesti ettevõtte filiaal. Kõiki ettevõtlusvorme on lihtne firma kasvades ümber vormistada aktsiaseltsiks, kuid vastupidine protsess on keerulisem.

1. Füüsilisest isikust ettevõtja (enkeltpersonsforetak).
   Lihtsaimaks äriühingu vormiks, registreerimise mõttes, on füüsilisest isikust ettevõtja. FIEks võib olla iga füüsiline isik, kes on vähemalt 18-aastane, ta ei ole pankrotikarantiinis  ja soovib alustada äritegevust.Kui FIE’l on viis töötajat või ta tegutseb kaubandussektoris, on Äriregistris registreerimine kohustuslik. FIE puhul ei ole miinimumkapitali nõuet ning FIE vastutab oma äritegevusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga.  
   FIE on kohustatud esitama majandusaastaaruandeid. FIE sissetulekud ettevõtlusest ning muud tulud ja kulud peavad olema esitatud üksikisiku tuludeklaratsiooni vastavates lisades.
   Isik ei pea olema Norra resident, kuid tal peab olema registreeritud Norra aadress. Ta võib, kuid ei pea end registreerima Juriidiliste isikute keskregistris. Keskregistris registreerimine on tasuta. Tal on õigus end registreerida ka Norra Äriregistris (Brønnøysundregistrene), mis on tasuline.
2. Välisettevõtte filiaal (NUF).
   Välisettevõte, mis soovib alustada äritegevust Norras, kuid ei soovi Norras ettevõtet asutada, võib seda teha läbi oma filiaali. Avaldus filiaali avamiseks tuleb esitada äriregistrile, kes saadab avalduse esitajale dokumentide vormid, mis tuleb taotleja poolt norra keeles täidetuna tagasi saata.Filiaali aastaaruanne ja selle audit tuleb äriregistrile esitada hiljemalt 7 kuud pärast filiaali aruandeaasta lõppemist. Välisettevõtte filiaal on kohustatud Norras teenitud kasumi pealt makse tasuma ning teda käsitletakse Norra maksuameti poolt kui Norra aktsiaseltsi. Juhul kui käive jääb alla 5 miljoni NOK-i, pole audiitorit vaja määrata.Lisaks informatsioonile avatava filiaali kohta sisaldab avalduse vorm ka detailseid küsimusi välisettevõtte enda kohta (nimi, peakorteri aadress, aktsiakapital jne). Lisaks täidetud avaldusele peab taotleja esitama välisettevõtte põhikirja, äriregistri väljavõtte, aastaaruannete koopiad ja kinnituse, et ettevõte ei ole pankrotis. Ametissemääratud tegevdirektor on vastutav nii välisettevõtte kui ka filiaali aastaaruannete ja auditite esitamise eest äriregistrile.
3. Aktsiaseltsi (AS – aksjeselskap)
   Aktsiaseltsi võivad asutada üks või enam füüsilist või juriidilist isikut, kes aktsiakapitaliks investeerivad vähemalt 100 000 NOK-i.
   Aktsionäride vastutus piirdub aktsiakapitali tehtud investeeringu mahuga. Aktsiaseltsi juhtorganiks on juhatus, mis valitakse aktsionäride poolt ning tegevdirektor, kelle määrab ametisse juhatus. Pooled juhatuse liikmetest peavad olema Norra kodanikud või elanud Norras viimased kaks aastat. Aktsiaseltsist saab juriidiline isik, kui see registreeritakse äriregistris 3 kuu jooksul asutamiskoosolekust. Ettevõttel peab olema määratud audiitor. Aktsiaselts on kõige levinum ettevõtlusvorm Norras.
4. Täisühing (ANS – ansvarlig selskap või DA – delt ansvar)
   Täisühingu moodustamisel ei ole miinimumkapitali nõuet ning kõik partnerid vastutavad ühingu tegevusest tekkivate nõuete eest kogu oma varaga. See tähendab, et nõuet ühingu vastu võib pöörata kõigi partnerite vastu, kas vastavalt nende osalusele või kollektiivselt, nii nagu kirjalikult on kokku lepitud. Äritegevusest saadud kasumit jagavad partnerid vastavalt omavahelistele kokkulepetele ja on kohustatud maksma sellelt tulumaksu.
   Täisühingu sissetulekud deklareeritakse üksikisiku tuludeklaratsioonis või partnerettevõtete poolt. Täisühing eksisteerib, kuni üks partneritest lepingu lõpetab, läheb pankrotti või sureb, välja arvatud juhud, kui vastav säte on täisühingu asutamislepingus teistmoodi fikseeritud.
   Kuigi täisühingul on juhatus, juhitakse seda tavaliselt partnerite poolt. Partnerid omavad võrdset sõnaõigust ja peavad küsima teistelt osapooltelt nende nõusolekut, va juhud, kui seda lubav säte on fikseeritud täisühingu asutamislepingus.
   Täisühing on äriühing, mis moodustatakse kahe või enama partneri vahel sõlmitud lepingu alusel. Täisühingust saab juriidiline isik pärast registreerimist ettevõtteregistris.